hommikuinimene

Ma olen väga hommikuinimene. Ma jumaldan hommikuid! Mulle meeldib olla öösiti nii kaua üleval kuni tuleb juba hommik. Väga lahe on jälgida, mis juhtub, kui hakkab valgeks minema. Linnud ärkavad ja hakkavad täiest kõrist kisama. Linn ärkab, inimesed ärkavad. Kõigepealt prügivedajad, tänavakoristajad ja postimehed. Siis naaber, kes ilmselt töötab kas eriti varajases hommikuvahetuses või siis väga kaugel.
Mulle meeldib minna hommikuti esimesena tööle ja jälgida, kuidas töökaaslased ärkavad. Kõige varasemad jõuavad juba seitsmeks tööle, mõni tuleb alles kell 10, üks eriti mittehommikuinimene jõuab alles siis, kui teistel juba lõuna söödud on.

Mulle meeldib minna hommikuti poodi ja jälgida ikka veel unenägude maailmas olevaid müüjaid. Võrreldes eelmise õhtuga on nad väga vähe jutukad.

Ainuke, mis mulle hommikute juures ei meeldi, on see, kui ma ei saa hommikuni üleval olla vaid peab hommikul tõusma..

igale ühele oma kindalugu

Šveits on üks tore kindamaa! Ehk võid olla kindel, et kui sa seal kinda ära kaotad, siis saad selle kindlasti tagasi.

Mina kaotasin oma kinda ära, kui esimest korda Elkul külas käisin. Kodus alles avastasin, et kadund on.. Nii ma siis kurvastasin paar nädalat. Siis läksin uuesti Elku juurde. Õhtul sinna jõudes oli pime, auto parkisin samasse kohta, kus eelmine kord, aga midagi ei näinud ja ei osanud vaadata ka.. Hommikul, kui mäele hakkasime minema, leidsin teel auto juurde oma kinda! Täpselt samast kohast, kuhu ta kaotasin. Keegi oli selle ainult aia ääre peale tõstnud. Kinnas ise oli läbimärg, aga täiesti olemas!

Elku kaotas ka eile rattaga sõites oma kinda ära. Oma lemmikkinda kusjuurs. Jõudis pool päeva kiruda, et miks ta pidi nad taskusse toppima, nad ei püsi ju seal! Aga siis sõitis rattaga sama tee uuesti läbi ja oligi seal, keegi oli ka ääre peale tõstnud!

Ükskord mäel olles kaotas üks väike poiss oma kinda ära. Korjasin üles ja jooksin talle sellega järele. Sellel poisil on nüüd ka oma šveitsi-kinda lugu.

A5 - katkend õudusfilmist

A5 ei ole põnev mitte üksnes liikluse poolest vaid ka liiklejate poolest. Näiteks sõidab seal perverte või vähemalt perversse huumorimeelega inimesi:)
Mida teeksid sina, kui sa keset kottpimedat südaööd keerad suure hädaga kiirtee kõrval asuvale Rastplatzile, kus peale sinu ei pargi ühtegi autot ja WCs leiad poti ääre pealt videokasseti kirjaga Fick mich Fremder (maakeeli: Kepi mind, võõras)? Naljakas? Meie jaoks ainult 5 sekundit, siis kimasime 150ga minema..

A5 - zweites zuhause

Samasugune kodumaantee nagu Tallinn-Tartu mnt on minu jaoks nüüd ka Autobahn A5. Õnneks ei pea sellel teel olles raadiost kuulama, millise põõsa taga parajasti politsei passib, aga liiklusinfot on soovitav raadiost kuulata küll. Lihtsalt sellepärast, et teada, kus on mõnel rekkal koorem keset teed maha pudenenud või kus on keegi niisama üksteisele tagant sisse sõitnud või kasvõi lihtsalt sellepärast, et teada, kus on ummik või millised on teeolud. Seda, et mingi inimene kiirteel jalutada on otsustanud, kuuleb põhimõtteliselt iga kord.

Õnneks mitte nii tihti võib kuulda, et tee peal on Geisterfahrer ehk Falschfahrer ehk keegi, kes on meelega või kogemata sattunud kiirtee valesse suunda. Aasta jooksul teatatakse Saksamaal umbes 1800st Falschfahrerist, millest enamus on siiski õnneks valehäired. Kuna Geisterfahreri teadaanded on nii tähtsad, et nende pärast katkestatakse raadios ka kõige olulisemad uudised ja neid ei hakata ka kuskilt järele kontrollima, siis on mõne arvates jube naljakas sellist valeinfi levitada. Tegelikkuses on Geisterfahrereid Saksamaal aasta jooksul umbes 300 ehk peaaegu iga päev üks! Kusjuures statistika järgi on kolmandik nendest alkoholijoobes. Valesse suudna sõitmise põhjuseks on enamasti hooletus, närvikõdi tekitamise vajadus või enesetapp.

Mõni aeg tagasi kuulsin ma Geisterfahreri hoiatust ka oma A5 peal. Loodetavasti jääbki see raadioteadaanne minu lähimaks kokkupuuteks mõne sellise valestisõitjaga.

Alkoholverbot

Lääne-eurooplasele midagi uut. Alates eilsest õhtust ei tohi meil enam öösiti avalikus kohas alkoholi juua! Marburg on siis esimene linn Hessen'is, kus selline asi välja kuulutati. Niisiis ei tohi kella 18:00 ja 07:00 vahel teatud kesklinna/vanalinna piirkonnas tänaval juua..
Keelu põhjuseks on laaberdavad purjus noored muidugi. Kohaliku Oberbürgermeisteri sõnul on asi hulluks läinud just viimase kuu aja jooksul.. aga ei maksa seda siiski seostada sellega, et kuu aega tagasi üks alkoholilembene ida-eurooplane siia kolis:) Keeld kehtib 30. aprillini ja siis vaadatakse, kas sellest ka kasu oli..
Aga loomulikult on ka erandeid! Näiteks Weinachtsmarktil (jõuluturul) ja Silvesterabendil (aastavahetusel) võib kesklinnas kasvõi pildituks juua.

esimesed saksastumise ilmingud

- olen ära harjunud, et klaviatuuril on z ja y vahetuses
- ka kodu arvutis kirjutan õ tähe asemel 6
- saksa-inglise-saksa sõnaraamatut kasutan hoopis inglise keelsete sõnade meeldetuletamiseks

meeskonnatöö koolitus elust enesest

Mis on see, mis paneb ühe meeskonna ennast ühtsena tundma? Näiteks see, kui käiakse kõik koos lõunal. Ja see, kui pärast lõunasööki ei kimata kohe tagasi oma projektimaailma vaid nauditakse rahulikult seltskonda. Ja see, kui istutakse kõik koos maha ja loetakse lehti ja räägitakse nii töövälistest kui ka töö asjadest läbisegi. Ja see, kui pärast tööd minnakse kõik koos jooksma. Ja see, kui leitakse aega üksteise tundmaõppimiseks. Ja veel palju selliseid pisiasju, mida kahjuks igal pool väärtustada ei osata..

am Freitags gibt es immer Schnitzel!

Mõned rutiinid on toredad. Eriti mõni selline, mis on teistele juba rutiin ja endale veel uus, aga sa tead juba, et mingi aja pärast saab see sulle ka rutiiniks. Naljakas ju. Sa tead, et nad tulevad aga mingi hetk ei pane enam lihtsalt tähele. Ja siis ühel päeval avastad ja ei suuda enam uskuda, et kunagi oli see sinu jaoks uus.
Aga iga-reedesest Schnitzelist ma küll ei usu, et ma kunagi ära tüdinen!

töö on jänes..

..või mõni muu põnev loom keda jälgida. Väga soe tunne on kui töökaaslane vastast toast tormab sulle järsku tuppa, et näidata lõuna poole lendavaid linde, keda ta just oma aknast oli näinud. Või näitab kaugemalt paistvaid valgeid mägesid, kuhu erinevalt linnast just äsja sadanud lumi ka püsima on jäänud.

Tõeliselt õnnelikud inimesed suudavad elu pisiasju märgata ja neist rõõmu tunda ka tööjänest püüdes..

see on ju vabadus, hüperboloid...

Ei ole vahet, kas pikendada oma kojuminekut auto ja (mälu)pulgamussi seltsis mööda Muuga külavaheteid 50-ga sõites või mööda Saksa Autobahni 150-ga kimades, ajatu ja kohatu vabaduse tunne on mõlemal juhul.

Ainuke vahe on selles, et kui Eestis oli kogu aeg selline tunne, et tahaks nii kaua sõita, et lausa Šveitsi välja, siis siin tuli Šveits liiga käbe..